Aprilli keskel käivitus Ahja kooli poiste tenniseturniir. Kaks mängureegleid tundvat poissi, Villu Adari ja William Henry Org, olid nõus kohtuniku rolli täitma ja seetõttu oli üldse võimalik turniir koolis korraldada. 1. etapis võisteldi klassi parima mängija tiitlile. Võistlus toimus tundide vaheaegadel, seega tuli täpne olla ja kiirustada, et mängutabelis märgitud aega ära kasutada. Viie ja rohkema õpilasega klassidel kulus ikkagi mitu vahetundi klassi parima selgitamiseks. Juba teadaolevad klasside osavamad mängijad siin kirjas:

1. klass - JOHAN TAUKUL; 2. klass- IVAN KULYNYCH; 4.klass - TEVOR KIHO; 5.klass- (peab veel viigiseisude pärast võistlema); 6.klass- CARL ROBIN ROOSITALU; 7.klass- KARLOS IVKIN; 8.klass MEELIS LEPIK; 9. klass - ei osalenud.

2 etapp ootab veel ees, kus selguvad kolme kooliastme meistrid. Ja siis läheb autasustamiseks... Vaata pilte!

Kaua planeeritud külaskäik Mooste kooli Jüripäevale sai vihma kiuste teoks. Vapper kolmeliikmeline Õpilasesindus (Georg-Erik, Karolin ja Tevor), Rita, Kai ning Karolini ema, õde ja vend said ägeda elamuse Mooste mõisarahva mässulisest sündmusest. Keskaaegsete kostüümide, aksessuaaride, traditsioonide, toidu ja tegevuste virr-varr sisustas ajaloohõngulise õhtupooliku. Märkamatult taandus vihm ning rongkäigu järel said õpilased ning täiskasvanud osaleda teatevõistluses. Kuna Ahja õpilastest ei jagunud võistkonna moodustamiseks, liitusid Karolin ja Georg-Erik Mooste õpilaste võistkondadega. Georg Eriku kiire, hoogne ja ilus jooks oli üks selle võistkonna esikoha trumpidest. Edasi mindi parki loodud töötubadesse: ratsutamine, tervilja tundmine, puuhalu mahatantsimine, vibulaskmine, põllutööriistade tundmine, tokisaia küpsetamine, tee ja praeleiva maitsmine. Töötubade kaks esikohta teravilja tundmises tulid kahele Ahja võistkonnale: Rita +Kai ning Karolin, Arabella, ema KristI ja Hannes. Vaata pilte!

Rohenädal 2024 keskendus sel korral peamiselt toidujääkide vähendamisele ja nende õigele sorteerimisele. Loomulikult rääkisime Rohenädalal ka keskkonnahoiust ja märkamisest laiemalt ning tegelesime taaskasutuse ja väärindamisega, aga nüüd kõigest samm-sammult.

Esmaspäeval tervitasid õpilasi plakatid koolimaja seintel, mis kõnelesid toidu raiskamisest, kuidas seda vähendada ning mida igaüks meist saaks teha, et me nii palju koolitoitu ära ei viskaks, eriti supipäevadel. Direktor käis ka sööklas meelde tuletamas, et toitu peab vähemasti maitsma, eeldada, et ei maitse, ei tohi kunagi, sest koolitoit on värske ja armastusega just meie kooli õpilastele valmistatud. Lisaks sai alguse kogu koolinädala arenev kevadiste õitsejate aknalaud. Küll see oli armas üllatus ja nii põnev oli näha, kuidas iga päev lisandus sinna erinevaid taimi, millel kenasti ka silt juures, teavitamaks lille nime.

Teisipäeval oli seintele lisandud plakatid mõistlikust majandamisest. Lähemal uurimisel selgus, et tegemist oli 6.klassi neidude projektitööga kodunduses, kus käsitleti põhjalikult kodus mõistlikuma majandamise viise (vaata ka pildilt).

Kolmapäeval tuli meile külla Epp Petrone, kes on kirjanik, kirjastaja ja ka keskkonnaaktivist. Tema rääkis 1.-4.klassi õpilastega elust koos koduloomadega, lugudest, mis ta loomadest on kirjutanud ja soovitas ka lastel oma lood üles kirjutada ning need alles hoida. Küll on armas kunagi neid lugusid lugeda ja meenutada. 5.-9.klassiga kõneles Epp keskkonnahoiu teemadel. Põnevalt rääkis ta sellest, kuidas tegelikult saame keskkonnahoiul alustada endast- esmalt hoides ja väärtustades oma aju ja seda läbi mõistliku nutiseadmete tarbimise. Mõistlik on küll infot kasutada ja töödelda, aga seda piiratud mahus ja selliselt, et lühimälu pihta ei saa ning ööseks panna seadmed lennurežiimile ja lülitada välja ka wifi ruuter. Nii saab igaüks hoida oma aju, et üldse olla keskkonnale kasulik, mõelda välja lahendusi, mis päästaks ühiskonna ja teeks kasu. Veel rõhutas Epp, et riietumisel on mõistlik vältida kiirmoekette, sest nemad kasutavad tekstiile, mis ei ole keskkonnasõbralikud ning nii paljude riiete tootmine maailma vähendab tohutu kiirusega looduslikke ressursse. Soovitus on taaskasutada ning siiski uue riide soetamisel see enne kandmist korduvalt läbi pesta, et mikroplast ja sünteetilise värvi osakesed nahka ei imenduks. Samuti hoiatas kirjanik noori värve sisaldavate maiuste ja kihisevate jookide eest, just ikka selleks, et elada tervemat ja paremat elu ning seeläbi leida ja luua lahendusi, mis säästaks keskkonda.

Pärast kohtumist kirjanikuga arutleti 9.klassiga samadel teemadel edasi ning 9.klassi neiud kirjutasid kokku plakati, kus on ideid, kuidas väärindada valmistoidu jääke ja mitte neid ära visata (plakat pildil).

Rohenädala neljapäeva kõrghetk oli taaskasutuse moešõu, mille kandev teema olid aksessuaarid ehk võimalus, kuidas vältida ületarbimist ja luua ühest baasesemest mitu erinevat välimust. Näiteks kui sul on üks must pikk kleit (nagu demonstreeris direktor) saad sellest teha mitu erinevat kostüümi vahetades peaehet või kübarat, lisades vöö või vahetades kingad ja käekoti. Mehed saavad üht ülikonda rikastada nii erinevate kingade, mansetinööpidega kui lipsude vahetamisega ja nii me vähendamegi riidetööstuse ületootmist. Loomulikult oli ka sel aastal kostüüme, mis olid tehtud lihtsalt kandjale sobivamaks ja moekamaks või silmapaistvamaks. Loodi lipsudest krae, telefonikotte, õmmeldi kangajääkidest käekotte ja tehti kleitidest pluuse ning retukatest lühikesi pükse erinevate kaunistustega. Silmailu oli rohkesti ja näpuosavust ning loovust kuhjaga. Täname veel kord ettevalmistamise tiimi ja neidusid, kellest said imelised modellid!

Ja väga sobivalt Rohenädalasse laekus ka info Rohejahi meeskonnalt, et meie kool võitis loosiauhinna! Olime tublid ja edastasime kampaania korraldajale AS Kuusakoskile hulga vanu elektroonikaseadmeid ja küünlaümbriseid! Osalejatele kummardus ja tänuplakat 2.korrusel:).

Reedel kulmineerus kogu rohenädal taaskasutuslaadaga, kus kaubeldi nii mänguasjade, raamatute kui endale väikseks jäänud riietega. Toimus vilgas vaatlus ja ka ostutegevus. Laada kõrval pakkus kehakinnitus kohvik "Tarbi targalt", kus pakuti sööke, mis säilivad kaua või on tehtud selliselt, et kasutada ära nt munavalgeid, mis on küpsetamisest üle jäänud või tehti tortillasid, et iga sööja saaks valida sinna täidiseks just selle, mis meeldib, et vältida toidu ära viskamist, sest üks koostisosa ei meeldi. Kohvikus ei kasutatud ka ühekordseid nõusid. Tüdrukute klubi tänab oma peresid kohvikusse panustamast!

Loodame, et Rohenädal andis uusi teadmisi, kuidas tarbida targalt, kuidas vältida toidu ära viskamist või seda siis õigesti käidelda, kui ikkagi on vaja tooraine või toit prügisse viia.

Tekst Pirjo Pall, pildid Rita Lutsar ja Pirjo Pall

Direktor Pirjo ja Tüdrukute klubi valmistasid ette ja viisid 11. aprillil läbi taaskasutuse moešõu. Sel korral oli põhirõhk aksessuaaridel, sest nende abil saab muuta oma riietust ilma pidevalt uusi kostüüme ostmata. Vilkuvate tulede ja särava hõbekardina varjust väljusid mannekeenid uudishimuliku publiku ette, näitamaks oma kätetööd. Tüdrukud koos Kai, Rita, Pirjo ja perede abiga meisterdasid pikki pükse lühikeseks, kaunistasid särke, õmblesid kangajääkidest käekotte, kaunistasid kleite, õmblesid lipsudest krae ja mobiilikotte ning andsid kasutuna seisvatele riietele uue elu. Direktor näitas ka ise ette, kuidas üht pikka musta kleiti saab aksessuaaride abil kiirelt ja lihtsalt muuta argisest kostüümist väga glamuurseks peokostüümiks.

Aitäh kõigile imelistele modellidele ja juhendajatele! Taaskasutus on moes;)

Vaata pilte!

Üksteiselt õppimine, kogemuste jagamine ja kogemine on suur osa õppiva organisatsiooni olemusest ja õpihimust. Meie soovime end hoida värskena, saada uusi teadmisi, näha teisi koole ja ilusaid Eesti paiku ja seda kõike me Häädemeeste Keskkooli külastades ka saime.

Miks valisime just Häädemeeste Keskkooli? Leidsime, et meil on Häädemeestega päris palju sarnast: oleme olnud ise keskkool, me oleme mõlemad ettevõtlikud koolid ja KiVa programmi rakendajad. Meil on ühiseid inimesi- Häädemeeste Keskkooli õpetaja Astrid on meie kooli vilistlane ja meie õpetaja Ülla kursaõde on Häädemeestel õppejuht. Lisaks olid Häädemeeste KiVa tiimi liikmed meil paar aastat tagasi külas, sest siis nad alles asusid oma KiVa teekonnale ja soovisid meie kogemusi kuulda. Seega nüüd oli aeg küps vastuvisiidiks. 

Mida kogesime? Me tundsime tõeliselt sooja vastuvõttu ja lahket kooliperet. Õpilased olid viisakad, koolimaja avar ja täis suurepäraseid õpilastöid- nii luuletusi, maale, pilte kui tehnoloogia tunnis valminud uksesilte. Õpetajad külastasid Häädemeestes ka tunde:

• 2.klassis toimus matemaatika õpetaja ja informaatika õpetaja koostöös läbiviidud tund
• 3.klass kodukoha looduse tund (Häädemeeste kohalik ajalugu, kombed jne)
• 7.klassi inglise keel, kus õpilased sooritasid asjalikke dialooge
• 8.klassi eesti keel, kus teemaks oli keerukas lauselühend ja sealt kogesime, et pikk tund või paaristund oleks andnud ehk teemast arusaamiseks paremad tingimused
• 9.klassi vene keelt asendas direktor Pirjo, kes lõimis vene keele ja karjääriõpetuse tunni
• väikeklassi tund
• raamatukogutund Kaile ja Üllale, kus raamatukoguhoidja, kes annab ka eesti keelt, innustas oma kirega lugemise vastu ja andis hea idee lugemise ergutamiseks

Kõikidest tundidest võtsid meie koolitöötajad kaasa tunde, et õpetajad ja töötajad on asjalikud, tunnevad oma lapsi, naudivad oma tööd ja õpilased töötasid kenasti kaasa. Võeti kaasa ka mõni mõttepojuke, kuidas oma tunnis ehk mõnda võtet kasutada ja õpetaja Ailil hakkas mõte tööle informaatika ja matemaatika lõimimiseks. 

Pärast tunnivaatlusi tegime KiVa teemalise vestlusringi. Häädemeeste meeskond jagas oma kogemusi, rõõme ja kahtlusi ning veel tööd ja pingutust vajavaid teemasid. Meie omakorda saime jagada oma selle aastast kogemust integreerides KiVa teemasid koolipäevadesse ja üritustesse, tilgutades sedasi teemasid sammhaaval. Loomulikult arutlesime üldise koolikorralduse, õppekavade koostamise ja koolide igapäevaelu teemadel. Tarkade inimestega on ikka hea asju ajada:).

Pärast koolimaja külastust soovisime end veel harida ja sõitsime Kabli RMK keskusesse, kus meil oli tore külastuskeskuse juht. Giid rääkis kirglikult keskkonna huvihariduse andmisest ja endise metsamehena (nagu ta end ise nimetas, hoolimata sellest, et tegemist oli naisega) jagas ta kinnitusi, et tegelikult on Eestis metsa veel küll ja raiumine on üks oluline osa metsa hoidmisest ja hooldamisest. Kuulasime huviga giidi pajatusi külastuskeskuse väljapanekutest ja väga tore oli kuulata ka tema kui elukestva õppija arengulugu! Soovitame kindlasti minna Kabli RMK keskusesse ja vaadata sealset näitust ning matkata matkarajal. Sealne loodus on imeline ja väärib nautimist ja vaatlemist, lasime endki meretuulel sasida (vaata ka pilte all).

Kokkuvõtvalt- koolitöötajatel oli asjalik õppepäev, aga sama asjalik oli loodetavasti õpilastel kodus, kes said iseseisvalt oma õpioskusi kasutada ja 5.-9.klass pidid oma õpioskusi ka analüüsima, kirjeldama ja testima. Ootame põnevusega saadud tulemusi ja arutelusid õpilaste avastustest.

Pildid Annely, Ilvi, Tiia ja Pirjo, tekst Pirjo

Koolimajas sibas teisipäeva hommikul ringi 20 stiilipäevaks ettevalmistunud multikategelast: Johanna- Lotte, Mia - Tinkerbell, Paula- Esa, Johan- Spiderman, Ari Tambet-Pikachu, Berit - Saabastega kass, Arabella - Pipi, Iti - Alvin, Liis - Minni, Karolin- Eleanor, Helena - Brittany, Marleen V - Theodor, Karmen - Saimon, Eleri - Eleanor, Georg Erik - Bart Simson, Carl Robin- jänes, Merilii- Miki Hiir, Liis - Minni ja Noora osales läbi veebi - jänes Lilli kostüümis. Õpetajad esindasid selliseid tegelasi nagu Kassnaine, Vapper Hernehirmutis ja Maša. Vahetunnid kulusid mängides esialgu koridoris, edasi juba muusikaklassis, kus taustaks kõlas tunnusmuusikat tuntud animafilmidest Lotte, No oota sa, Burger king, Skibidi Toilet, Hirmus Henry jne. Mängude ja muusikaga sisustasid vahetunde Johanna ja Georg Erik. Vaeva näinud tegelaskujusid premeeriti ka. Vaata pilte!

Munapühade-eelsel teisipäeval tulid kooliga tutvuma sõbrad lasteaiast. Kaks Üllat ja Rita olid väikestele külalistele ettevalmistanud munapühade tegevused ja mängud. Tegemist on juba vaikselt traditsiooniks kujuneva sündmusega, et viia koolieelikud ja nende rühmakaaslased koolieluga kurssi. Tutvuda koolimajaga, tulevase õpetajaga ning kooli väärtustega. Vaja on ju teha tähtis otsus- kas sellest saab minu kool?

Enne munade kaunistamist tutvustas direktor Pirjo koolimaja. Koos arutati kooli väärtuste üle, miks nad on olulised ja mida nad siis õigupoolest tähendavad. Küll oli vahva kuulda, kui nutikad on meie lasteaialapsed! Nii kenasti oskas üks poiss seletada ära keerulise sõna - ettevõtlikkus, ta ütles: "See on see inimene, kes võtab ette". Täpselt nii ju ongi:). Direktorile tundus pärast ringikäiku, et kõik lapsed võiksid juba sammud kooli seada, sest väärtused klappisid küll üksühele.

Pikapäevaklassis oli sisse seatud munade värvimise töötuba. Kui värvilised munad tuunitud ja kastidesse paigutatud, läks mänguks ja tantsuks. Puhkepausi ajal maitsti viinamarju ja joosti niisama koolimaja pikkades koridorides. Vaata pilte! Aitäh tulemast, kallid lapsed!

Eelmise nädala teisel poolel oli meil võimalus osaleda üleriigilisel õppejuhtide koostööpäevadel. Konverentsi tüüpi koostööpäevad olid sisustatud ettekannete, kohtumiste ning õppekäikudega. Kuulates ettekannete tegijaid, olid kuklas küsimused, et kas seni oleme Ahja kooliperega teinud kõik mis võimalik, et toetada õpilaste arengut ning mida veel võiks ning jõuaks teha? Õppisime ka ise, näiteks tehisintellekti kasutamise võimalusi tundma. Kuulasime Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajate selgitusi lähematel õppeaastatel toimuvate muudatuste kohta koolilõpetamiseks vajalike eksamite korralduse osas. 

Ajaloolase ja õppejõu David Vseviovi ning psühholoog Ülli Kukumägi ettekanded olid sellised, millest tahaks teilegi edastada noppeid. 

Tausta tajume me kõik: teadmiste hulk kasvab pöörase kiirusega, info on hõlpsasti kättesaadav. Mida siis sellises olukorras õpetada, mida jätta õpetamata? Parafraseerides Vseviovi - olulised on väärtused. Süda läks soojaks. Friedebert Tuglase nimelises Ahja Koolis oleme viimased paar õppeaastat toimetanud väärtuspõhiselt. Õpihimu, koostöö ning ettevõtlikkus on olnud meie lipulaevadeks. D. Vseviov: “Kui väärtused pole paigas, sellel kõigel (teadmistel) ei ole mitte mingisugust mõtet. Stalin luuletas, Hitler maalis, aga nende väärtuste süsteem oli paigast ära.” Paneb mõtlema, eks ole? Samuti rõhutas Vseviov seoses kooliga selliseid väärtusi nagu isiklikud suhted ning atmosfäär - mitte ainult õpilased-õpetajad, vaid ka kolleegid omavahel jne.

Igipõline küsimus… kuidas saada (noored) inimesed õppima? Vseviov: “Oluline on tekitada huvi. Kui on huvi, saad kõik asjad selgeks. Kui huvi ei ole, on loo-tu-se-tu”. Ning veel üks suurepärane mõttetera D.Vseviovilt: “Kui me ei leia argumente olevikust, hakkame otsima neid minevikust”.

Psühholoog Ülli Kukumägi on ühtlasi ka koolitaja ning töötab ka Eesti noorte tippsportlastega. Tema ettekanne oli nii tempokas ja tihe, et siinkohal toome ära vaid jäämäe tipu:

“Tänamine võib tänapäeval mõnel juba jalad alt ära võtta.”

“Muretsemine halvab ka kogu meie käitumise.”

“Aju eelistab üht asja korraga. .. Multitasking - jätame nüüd selle ära..”

“Kui enesehinnang on madal, siis ei julgegi inimene midagi ette võtta, ja nii ei saa ka tagasisidet, kas ma õnnestusin või mitte.”

“Ebaõnnestumiste järel tuleb uuesti proovida - (selles osas on) vanemate eeskuju oluline.”

“Kas inimene ise ka tahab seda, mida temalt oodatakse?”

“Enesehaletsus on täiesti mõttetu tegevus. Allaandmine on õpitud.”

“Sisendist sõltub väljund ehk tulemus.”

“Äkki keegi teeb.. ei, ise tuleb teha!”

“Me korjame teiste emotsioonid üles.” 

“Olge koos nendega, kes teid inspireerivad.”

Ja eriline tervitus nüüd kõigile neile, kes on märganud, et viimastel õppeaastatel oleme oma koolis tegelenud eesmärgistamisega! Ülli Kukumägi: “Mida täpsem on eesmärk, seda kindlam on, et toetudes tugevustele, mitte nõrkustele, saame me edasi.”

Koostööpäevadele pani punkti Helsingi Ülikooli õppejõud Minna Huotilainen, kelle uurimisvaldkonnaks on olnud füsioloogilised vajadused ja õppimine. M. Huotilainen: “Uni on vajalik selleks, et liigutada infot pikaajalisse mällu…  Magades töötleb aju ka emotsioone. Seda on tarvis ajule heaks seisundiks. .. Regulaarne söömine ja füüsiline aktiivsus päeval aitavad heale unele kaasa. Sotsiaalsed suhted samuti. .. Kõik õppimiseks tehtavad head pingutused haihtuvad, kui ei maga hästi.”

Nii palju on veel, mida võiks ja tahaks teiega jagada neist kahest päevast. Kel huvi, küsige 🙂 

Mõtted pani kirja Annely Tubin

Algatasime meie ettevõtlike õpilaste seas kooli fotograafi konkursi. Konkursi tulemusena loodame leida fotograafi ja tema abi, kes on valmis ja võimelised pildistama kooliüritusi.

Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 25.03.2024 saata aadressile pirjo.pall@ahjakool.ee enda tehtud fotosid inimestest ja üritustelt, mille alusel valitakse 2 võitjat. Pirjo kaasab otsustusprotsessi ka kogenud fotograafe. Soovi korral ja võimalusel korraldame värsketele võitjatele väikse koolituse, et pildid tuleksid ka keerulisemates tingimustes kaunid.

Kutsume meie õpilasi julgelt osalema!

5-minutiline käekirjavõistlus algas ja lõppes kõigis klassides kellahelinaga. Laudadele valmis pandud lehekestele tuli veatult ja kauni käekirjaga kirjutada Friebert Tuglase sulest tuntud lause: " Ahja- see on mu kõikide rännakute lähtepunkt". Stendile sai riputada üle 30ne veatu ja selgelt loetava töö.