XV üleriigilised õppejuhtide koostööpäevad “Haridus - tuhandenäoline meri” Annely ja Tiia meenutused

Eelmise nädala teisel poolel oli meil võimalus osaleda üleriigilisel õppejuhtide koostööpäevadel. Konverentsi tüüpi koostööpäevad olid sisustatud ettekannete, kohtumiste ning õppekäikudega. Kuulates ettekannete tegijaid, olid kuklas küsimused, et kas seni oleme Ahja kooliperega teinud kõik mis võimalik, et toetada õpilaste arengut ning mida veel võiks ning jõuaks teha? Õppisime ka ise, näiteks tehisintellekti kasutamise võimalusi tundma. Kuulasime Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajate selgitusi lähematel õppeaastatel toimuvate muudatuste kohta koolilõpetamiseks vajalike eksamite korralduse osas. 

Ajaloolase ja õppejõu David Vseviovi ning psühholoog Ülli Kukumägi ettekanded olid sellised, millest tahaks teilegi edastada noppeid. 

Tausta tajume me kõik: teadmiste hulk kasvab pöörase kiirusega, info on hõlpsasti kättesaadav. Mida siis sellises olukorras õpetada, mida jätta õpetamata? Parafraseerides Vseviovi - olulised on väärtused. Süda läks soojaks. Friedebert Tuglase nimelises Ahja Koolis oleme viimased paar õppeaastat toimetanud väärtuspõhiselt. Õpihimu, koostöö ning ettevõtlikkus on olnud meie lipulaevadeks. D. Vseviov: “Kui väärtused pole paigas, sellel kõigel (teadmistel) ei ole mitte mingisugust mõtet. Stalin luuletas, Hitler maalis, aga nende väärtuste süsteem oli paigast ära.” Paneb mõtlema, eks ole? Samuti rõhutas Vseviov seoses kooliga selliseid väärtusi nagu isiklikud suhted ning atmosfäär - mitte ainult õpilased-õpetajad, vaid ka kolleegid omavahel jne.

Igipõline küsimus… kuidas saada (noored) inimesed õppima? Vseviov: “Oluline on tekitada huvi. Kui on huvi, saad kõik asjad selgeks. Kui huvi ei ole, on loo-tu-se-tu”. Ning veel üks suurepärane mõttetera D.Vseviovilt: “Kui me ei leia argumente olevikust, hakkame otsima neid minevikust”.

Psühholoog Ülli Kukumägi on ühtlasi ka koolitaja ning töötab ka Eesti noorte tippsportlastega. Tema ettekanne oli nii tempokas ja tihe, et siinkohal toome ära vaid jäämäe tipu:

“Tänamine võib tänapäeval mõnel juba jalad alt ära võtta.”

“Muretsemine halvab ka kogu meie käitumise.”

“Aju eelistab üht asja korraga. .. Multitasking - jätame nüüd selle ära..”

“Kui enesehinnang on madal, siis ei julgegi inimene midagi ette võtta, ja nii ei saa ka tagasisidet, kas ma õnnestusin või mitte.”

“Ebaõnnestumiste järel tuleb uuesti proovida - (selles osas on) vanemate eeskuju oluline.”

“Kas inimene ise ka tahab seda, mida temalt oodatakse?”

“Enesehaletsus on täiesti mõttetu tegevus. Allaandmine on õpitud.”

“Sisendist sõltub väljund ehk tulemus.”

“Äkki keegi teeb.. ei, ise tuleb teha!”

“Me korjame teiste emotsioonid üles.” 

“Olge koos nendega, kes teid inspireerivad.”

Ja eriline tervitus nüüd kõigile neile, kes on märganud, et viimastel õppeaastatel oleme oma koolis tegelenud eesmärgistamisega! Ülli Kukumägi: “Mida täpsem on eesmärk, seda kindlam on, et toetudes tugevustele, mitte nõrkustele, saame me edasi.”

Koostööpäevadele pani punkti Helsingi Ülikooli õppejõud Minna Huotilainen, kelle uurimisvaldkonnaks on olnud füsioloogilised vajadused ja õppimine. M. Huotilainen: “Uni on vajalik selleks, et liigutada infot pikaajalisse mällu…  Magades töötleb aju ka emotsioone. Seda on tarvis ajule heaks seisundiks. .. Regulaarne söömine ja füüsiline aktiivsus päeval aitavad heale unele kaasa. Sotsiaalsed suhted samuti. .. Kõik õppimiseks tehtavad head pingutused haihtuvad, kui ei maga hästi.”

Nii palju on veel, mida võiks ja tahaks teiega jagada neist kahest päevast. Kel huvi, küsige 🙂 

Mõtted pani kirja Annely Tubin

Otsime kooliüritustele fotograafi

Algatasime meie ettevõtlike õpilaste seas kooli fotograafi konkursi. Konkursi tulemusena loodame leida fotograafi ja tema abi, kes on valmis ja võimelised pildistama kooliüritusi.

Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 25.03.2024 saata aadressile pirjo.pall@ahjakool.ee enda tehtud fotosid inimestest ja üritustelt, mille alusel valitakse 2 võitjat. Pirjo kaasab otsustusprotsessi ka kogenud fotograafe. Soovi korral ja võimalusel korraldame värsketele võitjatele väikse koolituse, et pildid tuleksid ka keerulisemates tingimustes kaunid.

Kutsume meie õpilasi julgelt osalema!

Emakeelepäeva käekirjavõistlus

5-minutiline käekirjavõistlus algas ja lõppes kõigis klassides kellahelinaga. Laudadele valmis pandud lehekestele tuli veatult ja kauni käekirjaga kirjutada Friebert Tuglase sulest tuntud lause: " Ahja- see on mu kõikide rännakute lähtepunkt". Stendile sai riputada üle 30ne veatu ja selgelt loetava töö.

Must-valge teisipäev

Emakeele nädala jaoks pakkus õpilasesindus välja stiilipäeva must ja valge, sest vahel võibki noorte jaoks elu olla must ja valge?:) Koolis oli stiilipäeval tõepoolest näha palju stiilselt riietatud õpilasi ja õpetajaid. Õpilasesinduse liikmed viisid vahetundide ajal klassides läbi küsitluse must-valge värvi kohta meie ümber. Õpilased ja õpetajad leidsid märksõnu, mis nende värvidega sobitub nii ruumis sees kui laias maailmas. Naljakas oli, et keegi ei vastanud, et vanavanemate elu oli vanasti must-valge, kuigi seda vahel isegi tunnis on öeldud. Vahetunnis mängiti ja öeldi räpparite kombel tuntud kõneharjutust: musta lehma saba valge lehma taga, valge lehma saba musta lehma taga. Lehm ja muud musta-valgekirjud loomad olid kusjuures ka kõikides klassides enim nimetatud musta ja valgega seostunud sõnad.

Stendile ülespandu kajastab emakeele nädala stiilipäeval kogutud märksõnu.

Tuglase nädal lõppes loomepäevaga

Eelmise aasta lõpus maakonna koolidesse saadetud Tuglase loomekonkursil osalemise kutse pani mõtteid koguma ja loomingut kirja panema 91 maakonna õpilast, nende seas ka 5 õpetajat. Jätkasime eelmisel aastal alustatud loomekonkursi muudatusega ning proosa ja luule kõrval sai esitada ka kunsitöid ning konkursile saadetud tööde hindamisele järgnes väljavalitutele loomepäev koolimajas. Loomepäeva idee on võimaldada õpilastele teistsugune koolipäev loomingulises keskkonnas koos teiste loominguliste inimestega ning põnevate tegevustega. Võimalus on luua midagi uutmoodi või kogeda teistsuguseid kogemusi kui tavalisel koolipäeval. Lisaks on võimalus suhelda samas valdkonnas tugevate asjalike noortega.

Reedesel päeval kogunes koolimajja žürii poolt valitud ja loomepäevale kutsutud ligi 50 õpilast ja juhendajat. Ahja õpilaste osakaal premeeritute hulgas oli kopsakas -9 õpilast: Mia-Merethe Laur,  Noora Narusbek, Tevor Kiho, Sander Kade, Berith-Ly Vardja, Karolin Maisvee, Arabella Maisvee, Kristelle Laevik, Villu Adari ja direktor Pirjo Pall. Neist mõned said preemiaid isegi mitmes kategoorias. Üldse kirjutas või joonistas konkursi jaoks 22 meie kooli õpilast. Meie õpilasi juhendasid: Ülla Rebane, Leili Rood, Ilvi Suislepp ja Karin Pikk. Töötubades ergutasid õpilaste loovust Karin Pikk (kunstituba), Maarika Müürsepp (proosatuba) ja Rainer Lanemann (IT-tuba). Kõik õpilased ja kaasas olnud juhendajad said osaleda kõikides töötubades.

Žürii töö ei olnud selgi aastal kerge, sest andekaid osalejaid oli palju, igal oma tugevus ja teemat avava käsitlus. Pärast keerukat kaalumist ja mitmeid arutelusid suudeti siiski otsusele jõuda. Luule ja proosa žürii koosseisu kuulusid: Ülla Rebane, Leili Rood, Ilvi Suislepp, Tiiu Lokk, Terje Veeber, Ülle Jõesaar, Ülla Narusbek, Aili Siitoja. Kunstitöid hindasid: Roomet Feigenbaum ja Tormi Tobreluts.

Loomepäeva finaal toimus kultuurimajas, kus Pirjo Palli lennukale avakõnele järgnes žürii esindajate kokkuvõte. Aktust ilmestasid Tevor Kiho, Kristelle Laeviku ja Jürgen Osiku poolt esitatud noorte autorite luuletused ja proosapalad. Koolimajas ja kultuurimaja fuajees on avatud konkursil osalenud õpilaste loomingu näitus, mida on võimalik huvilistel mitme nädala jooksul vaatamata tulla.

Teksti autor Rita Lutsar, täiendused Pirjo Pall, pildid Rita Lutsar ja Pirjo Pall

Eesti Vabariik 106

Täna tähistasime saabuvat Eesti Vabariigi sünnipäeva. Aktus oli sel korral kuidagi eriliselt pidulik, ilmselt andsid seda tunnet imelised uued klassi kaunistused, palju rahvuslikke värve inimeste riietuses ning kodutütarde ja noorkotkaste uhke vormikandmine.

Meie aktused on alati armsad, südamlikud, aga sageli ei ole need nii pikad, kui sel korral ja võiks ju arvata, et hakkas igav, aga sugugi mitte. Õpetaja Annely parmupilli ja linnusirina pillimäng ning nutikas-humoorikad vahetekstid Kristelle (6.kl) esituses hoidsid meeleolu üleval. Musikaalsete 1.-2.klassi õpilaste etteasted olid kõrvale ja silmale tõeline pai ning 8.klassi noormeeste mehine, pidulik ning mõtlemapanev luulekava õpetaja Ilvi poolt seatuna, mõjus nagu rahvusmeeskoori etteaste. Direktor Pirjo ja abivallavanema Koit Nook kõned olid pidulikuks sissejuhatuseks ning viisid kuulajad mõtlema eestlaseks olemise ja vabaduse hindamise radadele.

Eesti rahvakultuuri oluliseks osaks on ka pidulik söömaaeg ning meie aktus järgis traditsioone: sõime kõik koos rahvuslikke roogi: mulgipuder, kilu ja munavõide võileib ning lõpuakordina rullbiskviit. Pühalik tunne püsis ka sööklas, sest seinad olid saanud imearmsad kaunistused. Aitäh peo korraldajatele ja esinejatele! Elagu Eesti, elagu meie tubli, tark, õpihimuline ja ettevõtlik noor eestlane!

Punase-roosa päev...

... ehk Sõbrapäev möödus koolimajas vaheldumisi õppetöö ja mängudega. Mänge juhendasid Õpilasesinduse president GEORG ERIK ja asepresident KAROLIN. Päeva jooksul postitati 60 sõbrakaarti. 2. korruse stendile on üles riputatud õpilaste, õpetajate ja kooli töötajate leitud märksõnu, mis sobituvad SÕBRALIKKUSEGA. Küsitlusest selgusid sõbralikumad õpilased: MARLEEN VANA, KAROLIN, MIA-MERETHE, BERIT, ITI-ADEELE, KRISTELLE, LISETTE, TRISTAN. Sõbrapäeva sünnipäevalaps on õpetaja TIIA TENNO. Sõbrapäeva värve oli riietuses näha 26 õpilasel ja enamikel õpetajatel. Vaata fotonurgas ja mujal tehtud pilte rõõmsavärvilisest päevast!

Vastlatrall piltides

Sõbrakaardi töötuba

Vaata pilte vilkast tegevusest esmaspäeva õhtupoolikul..

Sõbrapäev 14. veebruaril

Siin päeva täpsem info: